Meie vahvad vabatahtlikud!

Eelmise postituse juures sai välja hõigatud lubadus, kirjutada natuke lähemalt meie vabatahtlikest. Neid vahvaid ja ÜLIMALT asjalikke Läänemaa Ühisgümnaasiume neide, kes meiega kaasa mõtlevad ja suureks abiks on, on neli: Elena, Elina, Maarja ja Grete. Meie juurde sattusid nad tänu abiturientidele mõeldud kohustuslikule kogukonnapraktikale. Seda, et nad korraldasid väga ilusa, läbimõeldud, mängulise, piduliku, südamliku jõulupeo, saab lugeda SIIT.  Lisaks on nad käinud meie kokkusaamistel, kaasa mõelnud ja rääkinud, vestelnud noortega (olles ka ise noored), kohtunud lastevanematega, osalenud MTÜ nõukoja töös ... See ju peaks näitama, et nad on suure südamega inimesed? :)

Kaks vabatahtlikku, Elena ja Elina, olid lahkesti nõus jagama enda muljeid. Avaldamegi need siinkohal.

Elena:  "MTÜ Hoovõtukeskusesse sattusin mina tänu koolis kohustuslikule kogukonnapraktikale, mille raames meil tuli käia 7 nädalt mõnes MTÜs praktikal. Esmalt oligi meil selline laat, kuhu olid tulnud kokku erinevad MTÜd ennast tutvustama. Hoovõtukeskust ei olnud küll keegi kohapeal esindama, aga oli olemas info selle MTÜ kohta ning juba esmasel tutvumisel sain kohe aru, et see sobiks mulle väga hästi.

Olen huvitatud uute kontaktide loomisest ning inimeste vahelistest suhetest, seega sobis noori abistav MTÜ mulle täiuslikult. Üheks suurimaks üllatuseks oli see, kui palju toredaid, ägedaid ja töökaid inimesi on selle MTÜ tegevuse taga, minu esimesel mentorperede kokku saamisel oli umbes 6 mentorit ja 2 last, mis minu jaoks oli nii üllatav, et inimesed soovivad panustada oma vaba aega, et abistada noori ning anda oma panus kogukonda.

Mida rohkem ma nende inimestega aega veetsin, seda paremini õppisin ma neid tundma, tegemist on tõesti uskumatute inimestega ning neil kõigil on potentsiaali ja motivatsiooni, et jõuda oma eesmärkideni.

Olen meeletult õnnelik, et valisin MTÜ Hoovõtukeskuse ning soovitaksin seda väga ka tulevastele õpilastele, kellel tuleb praktika läbida."

Elina: "Tänu minu koolis abiturientidele suunatud kogukonnapraktikale leidsin ennast Hoovõtukeskusest vabatahtlikuna. Olen ülimalt õnnelik, et just Sära Silma tegevustega õnnestus tutvuda. Juba esmane lühike tutvustus programmi kohta tekitas minus meeletult positiivse tunde ning olin vaimustuses, et Haapsalus leidub niivõrd asjalik, vajalik ning hästi läbi mõeldud ühendus.

Praktika jooksul avanes mulle mitmeid imelisi võimalusi. Alguses käisin iga-nädalastel mentorperede kokkusaamistel ning tutvusin üldise koosolekute ülesehitusega. Seal tutvusin programmis osalevate noortega, kes on üllatusi täis, väga aktiivsed ning meeldejäävate ütlemistega. Samuti suhtlesin mentoritega ning ei suutnud uskuda, kui pühendnud kõik sealsed inimesed on ning annavad oma panuse selleks, et kogu süsteem töötaks ning noored ikka osaleksid.

Ajaga hakkasin noortega paremini läbi saama ning neid tundma õppima, mis andis mulle võimaluse ka ise rohkem kaasa lüüa. Minu jaoks on väga muljetavaldav, kuidas nad tegelikult seal ühise meeskonnavaimu tekitavad ning tegevustega haakuvad. Lisaks ajapikku tulevad nad juba ise rääkima, mis neil mõttes. Leian, et see on ideaalne märk näitamaks, kui hästi Sära Silma eesmärgid täituvad.

Korraldasime neile ka jõulupeo, mille planeerimisel noored ise ideid pakkusid ning oma panuse andsid. Tegime ka heade-sõnade kaardid - alguses tundus see kohati keeruline, kuid lõpuks kirjutati üksteisele mitmeid positiivselt meelestatud lauseid. Jõulupeo ajal ma siiralt üllatusin, kuidas nad üksteisele toeks on ning kui loovad nad on. Suurt rolli mängivad selles mentorid ning see atmosfäär, mis selle programmi vältel tekib, justkui teine perekond. Loodan ka ise sellesse seltskonda püsima jääda. :)"

Peab ütlema, et ka meie oleme äärmiselt õnnelikud, et sellised inimesed meie juurde sattusid ning loodame, et nad jäävad meie juurde püsima :)

Jõulukuul peetakse ikka pidu

Nagu eelmise postituse lõpus öeldud, toimus "Sära silma!" inimestel eelmisel neljapäeval, 10. detsembril Vilkla Koolitalus jõulupidu. Meie vahvad vabatahtlikud (kellest räägime järgmises blogipostituses ;) korraldasid imearmsa peo! Kohale jõudes oli kaetud nimeliste kohtadega pikk pidulaud, toas säras kuusk ja selle all ootasid kingipakid. 

Esimese asjana korjati ära mobiiltelefonid, mis asetati korvi sisse. Noored loobusid oma telefonidest väga kergelt. Peale seda oli aeg enda liigutamiseks - seinal olevalt ekraanilt tuli hoogne tantsukava, mille järgi pidulised hooga tantsima hakkasid. Tantsijate seast valiti välja ja pärjati lindiga "Parimad puusad." Seejärel asuti maitsva piduroa kallale. Toitlustajaks oli Q Catering.

Kui kõht oli head-paremat täis, jätkus õhtu lõbusas, võistluspinget pakkuvas meeleolus: mängiti Kuldvillakut, vanaema lõngakera, kaunistati piparkooke. Ilusaima piparkoogi eest oli välja pandud auhind. Piparkookidega varustas meid Teele Pagar. 

Järsku astus uksest sisse jõuluvana! :) See aga oli selline omamoodi jõuluvana, krutskitega, viskas nalja ja lõbustas kõiki. Kingikotid said etteastete saatel laiali jagatud. Seejärel valiti korvist eelnevalt ära võetud telefonide seast üks välja, mille omanik võitis jällegi toreda auhinna.

Sellega hakkas jõulupidu lõppema, kuid mõnus soe tunne püsis veel sees tükk aega. Paar kohtumist on meil veel selle aastanumbri sees ees.

Meie tegemistest

Eelmisel nädalal toimusid mõningad olulised sündmused meie jaoks. Neljapäeval, 3. detsembril toimus Haapsalu Kutsehariduskeskuses Läänemaa koolijuhtide kohtumine, kus esinesid ettekandega ka meie projekti eestvedaja Leini Vahtras ja projekti ellukutsuja Koit Uus. Leini ja Koit andsid ülevaate "Sära silma!" tegevusest, rääkisid, mis on tehtud ja mis plaanis. Uue teenusena räägiti eKooli SMS-päevikust ja näidati eraldi koolide kaupa, kui paljude õpilaste puhul antud teenust vaja oleks. Sellest, mis siiani tehtud, saab lugeda SIIT.  

Haapsalu Linna Algkooli direktriss Malle Õiglas ütles, et ettekandest tuli kenasti välja, keda soovitakse oma koostööpartneriteks ja millised on ootused koolidele. Ta lisas, et koolijuhid aktsepteerisid, et "Sära silma!" võtab noorte jaoks teadlikult piisava aja ja see on väga oluline. Läbi ajafaktori ongi võimalik midagi üldse mõjutada.

Laupäeval, 5. detsembril toimus LC Haapsalu Valge Daami, Haapsalu Rotary Klubi ja Haapsalu linna eestvedamisel jõulukontsert KLAVERILOOMAD "Lumised lood." Kontsert oli täis muusikat, lõbusaid jutte ning joonistamist. Klaveriloomadest jutustasid, musitseerisid ning joonistasid Katri Rebane, Kerstin Hallik ning Peeter Rebane. Sellist jõulupidu korraldati oma linna lastele juba teist aastat. Kutsed saadeti lasteaedade, koolide ja linnavalitsuse sotsiaalosakonna poolt väljavalitutele. 

Meie programmi noored olid kontserdi läbiviimisel suureks abiks. Vabatahtlikena kontrollisid nad kutseid ja pileteid ning jagasid igale lapsele kingikoti. Haapsalu Linnavalitsuse sotsiaalosakonna töötaja Krista Levina sõnul olid meie noored hästi tublid, asjalikud ja said väga hästi hakkama. Nendega jäädi väga rahule. 

Sellel nädalal toimub meil aga juba jõulupidu!

Meie oma sädeinimene

Teisipäeval, 24. novembril peeti Uuemõisa lossis suurt tunnustamisüritust "Läänemaa tunnustab 2015." Korraga said tunnustuse kätte Läänemaa "Aasta isa", maakonna parimad sotsiaaltöötajad, noorsootöötajad ja sädeinimesed. 

Meie programmi "Sära silma!" eestvedaja Leini Vahtras sai sädeinimese tiitli! Läänlase artiklis, mida saab lugeda ka SIIT, oli iga sädeinimese juurde ära toodud ka vahva iseloomustus. Leini kohta oli kirjutatud nii:

Leinit on tihti märgata kas Lions klubiga pannkooke küpsetamas, Toidupangaga toitu kogumas, avalikel aruteludel sõna võtmas, riskilaste eest võitlemas, paljudel kultuuriüritustel, spordiradadel ja mujal. Ta on aktiivne kodanik ja usin vabatahtlik. 

Töökaaslane Hoovõtukeskusest räägib Leini kohta nii: "Ta on väga töökas ja alati hingega asja juures. Oskab ilmselt tänu pikkadele aastatele koolis noortega väga hästi suhelda - teab ja tunneb noorte probleeme ning oskab ja tahab tuge ning abi pakkuda. Mind hämmastas alati tema kõike jõudmine, aga ju vist nii ongi, et kes palju teeb, see palju jõuab ja tema kohta käib see ütlus küll sajaprotsendiliselt. Ta oskab hästi jagada oma aega erinevate projektide vahel. Oma olemuselt on ta väga rõõmsameelne ja särtsakas, temaga on väga lihtne suhelda ja alati leiab mõne jututeema millest rääkida.“ 

Oleme eelpoolöelduga väga nõus ja soovime Leinile veelkord palju õnne! :)

Ülalolev pilt on võetud Läänlase galeriist, mida saab vaadata SIIT. 

Õppeaasta teine laager

Selle õppeaasta teine ekspertlaager toimus 12. novembril Haapsalu Kutsehariduskeskuses. Kohal oli 15 noort seitsmest Läänemaa koolist.

Päeva alustuseks pakuti hommikusööki. Seejärel tutvustati kooli, kuid seda hoopis uuenduslikul ja põneval viisil - nutimängu abil. See tähendab, et enda telefoni tuli tõmmata äpp ning telefoni hakkasid ilmuma küsimused kooli kohta, kui jõuad teatud punkti lähedale. Siis tuli minna sinna punkti, et vastus saada ning seejärel ilmusid juhised uue punkti asukoha kohta. Niiviisi tuli mööda kooli territooriumit ringi käia. See andis võimaluse ise kooli uudistada. Väga lahe meetod uute teadmise saamiseks!

Seejärel toimus HKHK huvi- ja infojuhi Mariti ning õppe- ja karjäärinõustaja Liina läbiviimisel karjäärituba. Meie noored pidid ameteid kirjeldavate piltide hulgast valima enda jaoks sümpaatse ameti ning sellest rääkima. Marit ja Liina esitasid selle kohta küsimusi ning andsid juhiseid, kus antud eriala omandada saab ning tõid näiteid erinevate karjäärivõimaluste kohta. Seejärel tutvustasid nad enda kooli kodulehte ja rääkisid erinevatest (edasi)õppimis- ja praktikavõimalustest HKHK-s.

Edasi suunduti lõunasöögile, peale mida ootas meie noori puidumaja. Seal anti võimalus meisterdada endale võileivakandik. Kandiku põhja võis teha oma äranägemise järgi spoonist kujundi. HKHK puidumaja annab lõputuid võimalusi esemete valmistamiseks, kui ainult käsi peale hakkab!

Seejärel suunduti spordisaali. Seal loositi võistkonnad ning alustuseks pandi ennast proovile teatevõistluses. Seejärel mängiti saalihokit ja rahvastepalli. Peale pikka sportimist oli aeg väikeseks kehakinnituseks ning laagripäev lõpetati kringlisöömisega.

Laagripäevad annavad hea võimaluse omavahel paremini tuttavaks saada ning suhelda teistsuguses keskonnas ja teistsugustel teemadel kui tavakohtumistel. 

Natuke veel muljetest

Enne seda, kui meie artikkel Läänlases ilmus (mida saab lugeda SIIT), sai noortelt ja mentoritelt muljeid meie programmi kohta küsitud. Kõigi arvamused artiklisse ei jõudnud, kuid oleks jube kahju, kui need lihtsalt märkmiku kaante vahele jääks ja keegi teine neid lugeda ei saaks. Seepärast ongi selles postituses kõik arvamused välja toodud, mis siis kokku kogutud sai.

Küsitletud sai erineva taustaga inimesi. "Sära silma!" on selles mõttes väga armas programm, et osa inimesi tulevad ja jäävad. Näiteks liitus katseperioodil kaks inimest, kes sel õppeaastal löövad kaasa vabatahtlikena. Esimene vabatahtlik rääkis: "Sain palju abi ja eriti just matemaatikas, millega oli kõige rohkem probleeme (suured tänud Leinile!). Rääkimine mentoriga aitas, see andis tuge ja jõudu, et edasi minna. Veel m: "eeldis tore seltskond. Usun, et oskaksin ka ise nüüd nõu anda ja soovitaksin kindlasti siin programmis osaleda." Teine vabatahtlik lisas: "Mentoriga rääkimine andis motivatsiooni kool ära lõpetada. Ma arvan, et ka teised saaksid abi."

Järgmisena sai küsitletud ühte noort, kes osales testperioodil ja soovis ka sel aastal programmis osaleda. Ise põhjendas ta uuesti osalemist nii: "Ma ise tahtsin uuesti tulla, sest sain oma mentoriga hästi läbi. Seltskond on lahe. Koolis läks õpetajatega läbisaamine poole paremaks. Tulge mentorperedesse!"

Kuna muljeid sai küsitud üsna selle õppeaasta alguses, siis uus osaleja oskas esmamuljete järgi öelda esialgu niipalju: "Siiani meeldib kõik. Ma käin siin hea meelega, oma mentoriga on suhted head." Üks uus mentor vastas aga nii: "Mulle meeldib programmi ülesehitus, kohtumispäeva lõpp tõmbab pinged maha (nt sulgpalli mängimine). Veel meeldib, kui noored teevad ise süüa."

Testperioodil osalenud ja ka sel õppeaastal kaasa lööv mentor ütles testperioodi kohta: "Mind rõõmustas, et noored olid hakkajad: nad organiseerisid ise oma tegevust, ütlesid oma arvamuse välja, läksid asjadega kaasa. Oli aru saada, et see on noorte jaoks tähtis ja see innustas ennastki."

Vat sellised mõtted meie noorte ja mentorite poolt! :)

Oktoobrikuised kohtumised

Meie kohtumised noorte ja mentorite vahel on täie hooga käima läinud. Oktoobrikuu jooksul on kokku saadud kaheksal korral. Esimene kohtumine leidis aset Vanalinna Bowlingus, samuti veetsime seal mõnusasti aega koolivaheajal. Esimesel korral saadi omavahel tuttavaks, moodustati noore ja mentori paarid ning valiti päevad edaspidisteks kokkusaamisteks. 

Kohtumised toimuvad kahel päeval nädalas: ühel päeval ühe grupiga, teisel päeval teisega. See tähendab, et grupp on jaotatud pooleks, aga kokku on meil 15 noort ja 15 mentorit! Kokkusaamise kohaks on Haapsalu Kutsehariduskeskus. Tavaliselt õpitakse, vesteldakse omavahel ning sellele järgneb mõni lõbusam tegevus, näiteks sulgpalli mängimine. Loomulikult saab ka süüa head-paremat. Kuna meie kasutada on ka õppeköök, siis valmistavad noored tihtipeale ise midagi maitsvat. 

Vestluste käigus on noored pannud paika ka eesmärgid, milleni nad programmi käigus jõuda tahavad. Samuti on räägitud näiteks sellistel teemadel nagu noore õigused ja kohustused. Peab ütlema, et meie noored on särasilmsed ja avatud - nad julgevad arvamust avaldada ja ise ettepanekuid teha, nendega on huvitav vestelda. Mentorite kiituseks peab ütlema, et nad on väga kohusetundlikud ja abivalmid. Tänu sellistele noortele ja mentoritele koostöö sujub. Varsti on tulemas ka järjekordne laager!

Kokkuvõte mentorperede testperioodist

Nagu eelmises postituses lubatud, on kokkuvõte mentorperede testperioodist (aprill-mai 2015) valmis. Eelmisel reedel, 23. oktoobril ilmus kokkuvõte ka kohalikus uudisteportaalis Läänlane. Avaldame kokkuvõtte täispikkuses ka siin:

Haapsalus tegutseb MTÜ Hoovõtukeskus, mille projekti „Sära silma!“ eesmärgiks on ennetada noorte põhikoolist väljalangemist, ennetada koolikohustuse mittetäitmist ning toetada õpilasi, aidates kaasa nende enesekindluse tõusule ja sotsiaalsele arengule nii, et haridustee ei jääks poolikuks.

Möödunud kevadel töötati testperioodi jooksul välja mudel, mille alusel sellest sügisest edasi tegutsetakse. Aprilli ja mai kuu jooksul kohtusid mentorid kuue Läänemaa noorega kord nädalas – igal mentor „vastutas“ ühe noore eest, kokku moodustasid nad mentorpere. Üheskoos õpiti, tegeldi puudumiste ja suhete silumistega.

Peale testperioodi küsiti nii mentoritelt kui noortelt tagasisidet. Selgus, et nii noorte kui mentorite üldine hinnang pilootprogrammile oli väga positiivne.

Enne noortega tööle asumist läbisid mentorid koolitused, mille teemade praktilisust nad enda jaoks positiivselt hindasid. See tähendab, et nad olid programmis kaasalöömiseks valmis.

Kõik noored leidsid, et antud projektis osalemisest oli neile kasu ning nad said juurde motivatsiooni, et õppetöös edasi pingutada. Olgu etteruttavalt öeldud, et mitte keegi osalejatest ei jäänud klassikursust kordama. Mentorid pidasid projektis osalemist ka enda jaoks väärtuslikuks kogemuseks.

“Mind innustas, kui oli aru saada, et see programm on noorte jaoks tähtis. Noored olid hakkajad, organiseerisid ise oma tegevust, avaldasid julgelt arvamust ning läksid asjadega kaasa,” räägib üks mentor, kes ka sel õppeaastal kaasa lööb. 

Kohtumispaigaks oli kord nädalas Haapsalu Kutsehariduskeskus, kohavalikuga olid mõlemad osapooled rahul. Samas tõid noored välja, et nemad oleksid valmis kohtuma tihedamini kui kord nädalas, mis näitab omavahelise suhte olulisust. Mitme noorega tehti tööd ka väljaspool iganädalasi kokkusaamisi, näiteks anti õpiabi.

Kuigi selle kahe kuu jooksul jõuti kokku saada kaheksal korral, hindasid noored ja mentorid suhte kvaliteeti kõrgelt. Omavaheline suhtlus oli avatud ja toetav. Head olid ka suhted mentorperesiseselt teiste noorte ja mentoritega. 

Tänu heale suhtele oma mentoriga on projektis paar osalejat, kes otsustasid ka sel õppeaastal ühineda. “Sain oma mentoriga hästi läbi, seepärast tahtsin ise tagasi tulla. Seltskond on lahe ja koolis läksid nii õppimine kui suhted õpetajatega poole paremaks,” ütleb üks osaleja.

Kuigi mentorid puudutasid enda hinnangul kõige enam koolist puudumise teemat, nägid noored suurimat muutust just õppetöö vallas. “Sellest projektist oli palju abi, kuna see andis jõudu edasi minna. Sain abi matemaatika õppimisel, see oli suurimaks probleemiks. Kindlasti soovitaksin siin osalemist,” räägib üks testperioodil osalenud noor, kes sellel õppeaastal otsustas kaasa lüüa vabatahtlikuna. Teine vabatahtlik räägib, et mentoritega suhtlemine andis motivatsiooni, et kool ära lõpetada.

Pilootprogrammi analüüsi käigus selgus, et kokkusaamised sellisel kujul töötasid ning selle mudeli võib rakendada töösse suurema hulga noorte jaoks. Käesolevast sügisest ongi programm uue hooga käima läinud, kaks korda nädalas kohtuvad 15 noort ja 15 mentorit. Kohtumiste jooksul vaadatakse üle õppimine, arendatakse suhtlemisoskust ja veedetakse vaba aega. Kord veerandis toimub ekspertlaager, kus tutvutakse omavahel paremini, pannakse ennast proovile uutes põnevates vaimsetes ja füüsilistes tegevustes (nt kardisõit, ratsutamine), põnevad persoonid räägivad enda eludest jne.

“Sära silma!” programm avab silmad võimalustele, kuidas igasuguseid noori puudutavaid muresid lahendada, arendame oskusi kuidas endaga paremini toime tulla ja kuidas endaga paremini rahul olla. Programmi kohta leiab rohkem infot meie kodulehelt: www.särasilma.ee. Projekti rahastab siseministeerium ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Häid mõtteid, mida artiklitest leida võib

Meie programmi "Sära silma!" üheks eesmärgiks on ennetada noorte koolikohustuste mittetäitmist. Iganädalased kohtumised mentoritega on positiivset tagasisidet andnud (varsti kirjutame ka sellest pikemalt!), kuid üheks osapooleks on ka lapsevanemad, Kui natuke otsida, siis leiab selle teema kohta artikleid ka Pere ja Laps koduleheküljelt.

Artikkel "Mida teha, kui laps hakkab koolist puuduma"  toob välja, et koolist puudumine on juba tagajärg mõnele probleemile, mis last vaevanud on. Seega tuleb esimesi märke noore käitumise muutustes juba varakult tähele panna. "Laps tahab vanema tähelepanu ja abi, kuigi seda tunnistada ei ole kerge, " öeldakse artiklis. Samas rõhutakse sellele, et mõningad muutused käitumises on seotud arenguetappidega ning seepärast tuleks osata vahet teha, millal on põhjust muretsemiseks. Samuti ei tasu häbeneda abi saamiseks tugispetsialistide poole pöörduda! "Sageli on ühel hetkel väline toetus see, mis õigel hetkel saabudes võib selguse noore ellu tuua" - usun, et see kehtib meie mentorite kohta. 

Noor ei pruugi ennast esmapilgul kohe avada. Samalt kodulehelt leitud artikkel "30 küsimust, mida lapselt pärast koolipäeva küsida" annab häid ideid, kuidas jutusoonele saada. Esmapilgul võib tunduda, et tegemist on veidrate ja isegi muigama ajavate küsimustega, kuid need töötavad! Olgu siinkohal välja toodud mõned näited: mis on vahetunnis kõige popim meelelahutus?; mis hetkel sa enda üle kõige rohkem uhkust tundsid?; millist reeglit oli täna eriti raske järgida?; kas keegi ärritas sind täna millegagi?; mis on kõige tähtsam asi, mis sa loodad õppida, enne kui kooliaasta läbi saab?

Artikleid, mis pakuvad häid mõtteid, on tegelikult palju. Antud artiklid olid suunatud lastevanematele, kuid tõid ka välja selle, et abi saamiseks tasub spetsialistide poole pöörduda. Meie mentorid ja noored on olnud tublid ja sellest saab peagi lähemalt lugeda!

Õppeaasta sissejuhatus

Selle õppeaasta esimene ekspertlaager toimus septembrikuu viimasel neljapäeval. Laagris osales 18 noort 5 erinevast Läänemaa koolist.

Päeva alustasime tutvumismängudega, milles liikusime lihtsamalt tasemelt keerulisemate ülesanneteni, enesetutvustus oli seotud teatud liiki tegevustega. Igal osalejal tuli ennast julgelt ja selgelt nimepidi tutvustada. Harjutasime silmside loomist, tervitamist ja enesekindlust. Teises pooles õppisime ennast ja omi tundeid väljendama pildikeeles. Oluliseks oli mõlemal juhul, et KÕIK saaksid kaasatud.

Pealelõunal kohtusime ratastoolinoore Mihkliga, kes rääkis meile oma loo. Selle sõnumiks oli see, et pead oskama seltskonda valida, julgema öelda “ei” ja et sinu vanemad on kõige suuremad aitajad. Mihkel ise muljetas kohtumisest järgnevalt:

“Mul oli rõõm kohtuda paarikümne noore inimesega. Rääkida neile endast, oma tööst, minevikust, olevikust. Elust seljaajukahjustusega ja seljaajukahjustuse tekke põhjustest, riskikäitumisest ja tagajärgedest. Peale selle esitasid noored mulle küsimusi, neist põhilised — kas ja milliseid keelatud aineid olen proovinud, jätsid mulle mulje ja kinnitasid minu jaoks fakti ,et tubakas, alkohol, narkootikumid on juba väga noorte inimeste probleem ja jõudsin järeldusele, et see on teema, millest tuleks noortega rohkem rääkida. Igatahes suured tänud laagri korraldajatele kutsumast, ajate väga õiget asja ja loodan, et kohtume veel.”

Laagripäeva jooksul tutvuti muu seas veel enesekaitse võtetega ja käidi ratsutamas. Päeva lõpus tutvuti programmiga Sära silma.

1. oktoobril toimuski meie programmi raames selle õppeaasta esimene mentorperede kohtumine.
Kokkusaamisel osales 8 noort ja 6 mentorit ning kolm muud vabatahtlikku.
Tutvusime, moodustasime noor-mentor paarid, valisime kokkusaamiste päeva, mängisime bowlingut ja sõime pitsat.

Analoogne kokkusaamine ülejäänud noortega toimub teisipäeval, 6.oktoobril Haapsalu Kutsehariduskeskuses. Edaspidi toimuvadki regulaarsed kohtumised teisipäeviti ja neljapäeviti.

Mentori muljed

Minu, kui vabatahtliku arvamus 8 nädala testperede tegevusest.

2015 aasta kevadel alustasid kaks peret testimise perioodi, saamaks teada, kas ja kuidas meie projekti üllad eesmärgid teostuvad ja realiseeruvad. Tänud eelkõige neile poistele ja tüdrukutele, kes meie esimesed pääsukesed olid.

Olulisim eesmärk minu jaoks oli mulle usaldatud noormehe “südame” võitmine. Kaks esimest kohtumist saime omavahel rääkida “südamest südamesse”. Püüdsin niipalju kui võimalik aidata sellel meeldival poisil taastada usk endasse, oma tegemistesse ja tulevikuplaanidesse.
Kõige rohkem soovisin, et ta ei võtaks mind kui järjekordset “tädi”, kes noomib ja manitseb.

Pisut kõhe oli meie ja kogu projekti jaoks oluliste paberite täitmine, kuhu pidid kirja saama saavutatavad eesmärgid. Saan aru, et fikseeritud eesmärkidel on omamoodi kasutegur ja mingisugune kirjalik tegevus (loe: aruandlus) peaks taolisest tegevusest maha jääma, aga ilmselt pean uue taktika valima. Ametnike ja pedagoogidena on vist raske mõista, et süütu paberite täitmine võib mõne noore inimese jaoks pisut ehmatav olla. Minu “laps” küsis seepeale, kui paberit nägi, et kas ma töötan ka politseis.

Olen mõelnud, missugust abi või kasu see noor inimene minult sai? Pärast kaheksat kohtumist ma oma märkimisväärsete tulemustega väga lehvitada ei saa. Ühte aga loodan, et kahju ma sellele noorele ei teinud. Võib–olla ikkagi suutsin pakkuda talle pisut turvatunnet ja teadmist, et veel keegi hoolib temast...

Kõige liigutavam kogu minu tegevuse juures oli see, kui nn “minu poja” mulle kaks tundi enne oma lõpuaktust helistas ja aktusele kutsus.

Meie riskilastega tegelemine on ilus ja üllas tegelemine, mille kasu on raske mõõta ja hinnata. Aga kas peabki? Ainuüksi juba Leini ja Veikko organiseeritud laagripäevad, bowlingu, kardi- ja muud adrenaliini väljutavad tegevused ning need tüdrukute kokatud pizzad veavad mõõdupuu lakke.

Edu soovides,
Kersti, vabatahtlik

Kooliaasta viimane ekspertlaager

Viies ning ühtlasi ka viimane möödunud kooliaasta laager toimus seekord kahepäevasena, tulles vastu paljude noorte soovidele. Selleks korraks planeerisime mitmeid erinevaid huvitavaid nii vaimseid kui ka füüsilisi aktiivseid tegevusi, et muuta need kaks laagripäeva meeldejäävaks ja mõnusaks!

Esimesel päeval viibisime me Vilkla Koolitalus, kuhu jäime ka ööbima. Esmased emotsioonid saime üheskoos petanki mängides. Kõik meie noored mängisid seda esimest korda, aga sellest hoolimata sütitasid Katrin ja Silver neid võitlusvaimuga ning mäng lõppes mõne jaoks vägagi võidukalt.
Rohkelt tähelepanu ning üllatunud nägusid pälvis külla tulnud koolitaja Pille Kriisa, kes väga huvitavalt rääkis noortele sõltuvustest ja selle eri tüüpidest – näiteks oli temal endal käe peal mitmeid kellasid, millega ta näitaski, et sõltuvusi on inimestel igasuguseid.

Kuna meie programm on alles nooruke ning sel puudus nimi, haarasime noored loominguliselt appi ning selle tulemusena ongi nüüd programmile nimeks „Sära silma!“, mis oli noorte poolt läbiv mõte sellest, kuidas meie ühine ettevõtmine neile mõjub.

Rohkelt elevust ning põnevust nii poiste kui tüdrukute seas tekitas ratsutamine Ridala tallis, mis oli ööbimispaigast vaid jalutuskäigu kaugusel. See oli tõeliselt vahva, mõni sai hobuse selga esimest korda ning sära noorte silmis oli meeletu!

Õhtu saabudes valgustasime hämarust lõkketulega ja tühjad kõhud said maitsva toiduga täidetud. Lõkkeõhtule saabus üllatuskülalisena kohalik räppar Kemo, kes rääkis veidi endast ja oma arenguloost ning esitas oma lugusid. Noored kuulasid innukalt ning said ka ise asjatundja juhendamisel riime kokku panna. Kõik said sellega suurepäraselt hakkama!

Teisel päeval külastasime Tallinna Lennusadamat ning selle eksponaadid pakkusid põnevust nii noortele kui ka mentoritele. Kõige vägevama elamuse kogu laagri jooksul saime aga adrenaliinirohke kardisõiduga Laitse Rallypargis. Kõik said kenasti sõidetud ning koduteel oli bussis kuulda palju nalja ja naeru.

Mõlemad päevad möödusid väga nauditavalt kõikide osalejate jaoks, vanusest sõltumata!

Uuel kooliaastal uue hooga!

Edaspidi toimuvad laagripäevad meie mentorperede noortele kord õpeveerandi jooksul.

Esimese laagrisarja üritused

Esimene laagrisarja sündmus toimus 10. oktoobril 2014. Ühepäevase laagri jooksul oli osalejatel võimalik proovida erinevaid tegevusi grillimisest, märkilaskmisest ja sepatööst kuni tavalise spordini. Loodi sõbralikke suhteid ning õpiti üksteist tundma.

Hoovõtukeskuse korraldatud teise laagripäeva jooksul 4. detsembril arutleti noortega, millised on peamised probleemid seoses koolikohustuse mittetäitmisega. Millest on probleemid alguse saanud ja kuidas annaks neid lahendada. Lisaks mõttetööle said noored harjutada kätt vibulaskmises ja piparkoogimeisterdamises ning omandasid teadmisi enesekaitsest.

Kolmas laagripäev toimus 27. jaanuaril aastal ja sai teoks koostöös Haapsalu Kutsehariduskeskusega ning Kodanikuühiskonna Sihtkapitaliga. Päev toimus Kutsehariduskeskuses, kus noortel oli võimalik tutvuda selles õppeasutuses pakutavate erinevate erialadega ja neid õpetavate õpetajatega. Lisaks Kutsehariduskeskuse poolt pakutud programmile said noored osa ka pooleteisttunnisest aruteluringist, kus mõtiskleti selle üle, millised on noorte suhted nii koolis, sõpradega, kui ka abistajatega.

Neljas ekspertlaager toimus 25. märtsil samuti koostöös Haapsalu Kutsehariduskeskusega ning Kodanikuühiskonna Sihtkapitali rahastusega. Neljandas laagris said noored juba süvenenumalt tutvuda enda poolt valitud erialadega (kokandus, IT, ehitus, tisler). Sisutihe päev lõppes koos Haapsalu Linnavalitsuse poolt läbi viidud bumerangi programmi noortega ühiselt paintballi mängides.

Viies ja ühtlasi selle kooliaasta viimane kahepäevane ekspertlaager toimub 11.-12. juunil 2015.